Tõlkija Riina Vällo

Tallinn, Eesti

E-post: info@riinavallo.eu

Telefon: +372 52 935 19

Enne kui usaldate oma teksti tõlkimise minu hoolde, soovite kindlasti teada, kes ma selline olen ja milline on minu tõlkijakogemus. Siit leheküljelt leiate neile küsimustele vastused.

Töökogemus

Tõlketöid hakkasin tegema aastast 1995 ülikooli politoloogiaõpingute kõrvalt ning alates aastast 1997 on tõlkimine olnud minu põhitöö. Peamiselt olen tegutsenud FIE-na, osutades tõlketeenust nii otseklientidele (sealhulgas nt Euroopa Komisjonile) kui erinevatele tõlkebüroodele. Aastatel 2004‒2007 olin aga põhikohaga tõlkija/toimetaja Luksemburgis Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuses (kodulehekülg siin).

Peamiselt olen tõlkinud kõikvõimalikke tarbetekste alates ärilepingutest ja kodulehekülgede tekstidest kuni eurodirektiivide ja teadusartikliteni välja. Lähtuvalt oma haridustaustast eelistan juriidika/majanduse/poliitika valdkonna tekste, ehkki tõlkimata pole jäänud ka ükski muu tekst, mida kliendil tarvis, sealhulgas ülitehnilised tekstid.


Muu hulgas olen tõlkinud inglise keelest eesti keelde järgmised äriteemalised raamatud:

Eesti Rahvusraamatukogu Kirjastus 2014

Kirjastus Hea Lugu 2011

Äripäeva Kirjastus 2009

Kirjastus Väike Vanker 2005

Kirjastus Ilo 2000

TEA Kirjastus 1999

TEA Kirjastus 1999

... ning olnud üks kaastõlkijatest järgmiste raamatute tõlkimisel:

Kirjastus Väike Vanker 2002

Kirjastus Ilo 1999

Elukutsega seotud algatuslikkus

Selleks et oma tööd ise enda jaoks lihtsamaks teha, olen osalenud aktiivselt eesti keele rikastamiseks korraldatud sõnavõistlustel. Tänavusel sõnavõistlusel tunnistas žürii üheks võidusõnadest minu pakutud sõna huvipool (minu omal algatusel pakutud vaste ingl k sõnale stakeholder) ning samuti olin võidusõna sujundama üks autoritest. (Vt täpsemalt siit.)

2010. aasta sõnavõistlusel olin kümne "kohustusliku" sõna arvestuses koguni nelja võidusõna (averus, avaõiguslik, teisestamine ja vabasektor) üks autoritest, millega olin sellel võistlusel ka kõige edukam osaleja. (Vt täpsemalt siit.)

Teisalt olen seisukohal, et praeguse sõnavõistluste rütmi juures ei jõua eesti keel kaasaegse maailma tormilise arenguga sammu pidada ning eesti keel vajab pigem pidevalt, katkematu protsessina toimuvat kui kord viisaastakus kampaania korras asetleidvat sõnavõistlust. Selleks võiks üles seada spetsiaalse uudissõnade loomise portaali, kuhu kõik soovijad saaksid sisestada nii vastet vajavaid sõnu/termineid kui ka vasteid neile ning samuti kõiki sõnakandidaate ka hinnata. Esitasin selle ettepaneku avalikuks aruteluks ka Postimehe arvamusportaalis (vt siit).

Oma eesti keele oskuse proovilepanekuks olen alati osalenud ka Vikerraadio emakeelepäeva etteütlustel. 2011. aastal õnnestus mul tulla mittefiloloogidest täiskasvanute arvestuses isegi selle võistluse võitjaks (vt täpsemalt siit).

Haridus ja
keelekogemus

Hariduselt olen politoloog. Omandasin magistrikraadi politoloogias 1997. aastal Budapestis Kesk-Euroopa Ülikoolis (kodulehekülg siin), olles aasta varem saanud bakalaureusekraadi samal erialal Tartu Ülikoolist (kõrvaleriala: avalik haldus). Seejuures 1994.‒95. õppeaastal õppisin Ühendkuningriigis Walesi Ülikooli Swansea kolledžis (praeguse nimega Swansea Ülikool: kodulehekülg siin).

Filoloogilist kõrgharidust mul seega ei ole, kuid ilmselt ei olegi see tõlkijana tegutsemiseks tingimata vajalik. Ma ei pea keelt eesmärgiks iseeneses, vaid ikkagi vaid vahendiks, mille abil infot edastatakse. Tegelikult arvan, et kõrgharidus mõnel muul erialal on isegi kasulikum: on vähemasti olemas üks infovaldkond, milles sa ennast kodus tunned.

Samas on minu kolm peamist töökeelt ‒ eesti, inglise ja vene keel ‒ olnud osaks minust juba varasest noorusest saadik. Eesti keelega on kõik selge: see on minu emakeel ning keel, milles ma omandasin 1982. aastal keskhariduse. Inglise keelt hakkasin õppima juba esimesest klassist peale: õppisin 11 aastat Tallinna 21. keskkoolis inglise keele süvaõppega klassis. Vene keelega on aga hoopis huvitav lugu: käisin lapsepõlves aastakese vene lasteaias, kus omandasin selle justkui teise emakeelena.

Pärast keskkooli lõpetamist olen aga elanud vaheldumisi nii eesti-, vene- kui ingliskeelses keskkonnas: aastatel 1982‒84 elasin ja õppisin Peterburis, kõrghariduse omandasin poolenisti inglise keeles (Swanseas oli õppetöö enesestmõistetavalt inglise keeles, kuid samuti oli see inglise keeles ka Budapestis) ning samuti oli inglise keel igapäevaseks suhtluskeeleks ka Luksemburgis euroasutuses, kus ma kolm aastat töötasin.

Oma hilisemas elus olen jõudumööda õppinud ka muid võõrkeeli. Põhimõtteliselt olen suuteline tõlkima ka veel mõnest keelest, kuid see võtab lihtsalt tunduvalt kauem aega.